Sellelt leheküljelt leiate vastused sageli esitatud küsimustele kliimamuutuse kohta.


Mis on kliima ja mille poolest see erineb ilmast?

Kliima on ilma statistiline käitumine mingi aja jooksul. Ilm on mingis kohas teatud ajahetkel olev atmosfääri seisund, mida iseloomustatakse õhuniiskuse, õhutemperatuuri, tuule kiiruse, õhurõhu ja muuga. Kliima kirjeldab mingile piirkonnale iseloomulikke ilmastikuolusid paljude aastate jooksul, ilm kirjeldab kohalikke ilmastikuolusid lühikese aja vältel. Kliima ja ilma peamine erinevus on ajavahemik.

Tagasi küsimuste juurde

 

Mis on kliimamuutus?

Kliimamuutuse all peetakse silmas statistiliste keskmiste muutumist aastakümnete või pikema aja jooksul. Termin ise hõlmab loodusoludest ja inimtegevusest tulenevat kliimamuutust. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis on kliimamuutus määratletud kui „muutus Maakera kliimas, mille Maa atmosfääri koostise muutmise kaudu otseselt või kaudselt põhjustab inimtegevus ning mis ilmneb lisaks kliima looduslikule varieerumisele võrreldavatel ajaperioodidel”.

Tagasi küsimuste juurde


Milline on kliimamuutuse, kliimaolude varieerumise ja globaalse soojenemise seos / vastastikune sõltuvus?

Kliimaolude varieerumine kujutab endast päevast päeva ja aastaajast aastaaega esinevate mitmesuguste ilmastikunähtuste looduslikku muutumist. See varieerumine on alati aset leidnud ja jätkub ka siis, kui kliimaoludes tekivad inimtegevuse mõjul lisamuutused. Globaalne soojenemine tähendab inimtekkelist kliimamuutust, mis soodustab temperatuuri tõusu.

Tagasi küsimuste juurde

 

Kuidas me aru saame, et kliima muutub? Milline on kliima tulevikus?

Et teada saada, kuidas kliima muutub ja milline on see tulevikus, kasutatakse kliimamudeleid, mille abil luuakse kliimastsenaariume.

Tagasi küsimuste juurde

 

Mis on kliimamudelid?

Kliimamudeleid kasutatakse tulevikukliima ennustamiseks ja kliimastsenaariumide koostamiseks. Need mudelid on atmosfääri, maismaa, ookeani, järvede ja jää kolmemõõtmelised kujutised.

Üleilmsetes kliimamudelites on atmosfäär jagatud rastriks, kus piki horisontaaltelge kulgevad andmed Maa pinna kohta ja piki vertikaaltelge andmed õhu kohta. Rastri igas punktis arvutatakse välja erinevate meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja klimatoloogiliste näitajate muutumine ajas. Üleilmsete mudelite puhul on rastri iga ruudu suurus 100–300 km, piirkondlikes mudelites vaadeldakse väiksemat pindala, nt Euroopat katavad ruudud suurusega 25–50 km. Väiksemal pindalal saab ilma täiendava arvutivõimsuseta luua tihedama rastri, mistõttu on see täpsem. Üleilmse kliimamudeli tulemuste abil kontrollitakse, mis toimub väljaspool piirkondliku kliimamudeli arvutusala, sealjuures võetakse arvesse ka väljapoole piirkondliku mudeli kaetavat ala jäävaid muutusi.

Kohalikul tasandil
tuleks vaadata piirkondlikke kliimaandmeid, kui need on olemas, sest piirkondlik mudel on täpsem. Kui need andmed puuduvad, võivad ka üleilmsetes kliimamudelites toodud andmed anda tuleviku kliimast veidi aimu, kuid pinnapealsemal kujul.

Joonis 1. Euroopat hõlmava piirkondliku mudeli (paremal) ja üleilmse kliimamudeli (vasakul) tüüpiline ruumiline lahutusvõime

Tagasi küsimuste juurde

 

Mis on kliimastsenaariumid?

Kliimastsenaariumidega antakse teavet selle kohta, kuidas võib kliima mingi aja jooksul tulevikus muutuda. Neid koostavad globaalsete kliimamudelite abil meteoroloogia- või kliimaküsimustega tegelevad valitsusasutused ja/või uurimisinstituudid. Arvutused põhinevad atmosfääri eeldatavatel tulevikumuutustel. Need hõlmavad nii kogu atmosfääri-, maismaa- ja veesüsteemi füüsikaliste protsesside vahelisi suhteid kui ka heitestsenaariume, mis kujutavad endast tulevase kasvuhoonegaaside heite prognoose. Suurema täpsuse tagamiseks saab üleilmsete mudelite tulemuste mõõtkava veelgi vähendada piirkondlike mudelite abil.

Kliimamudelite arvutustega saadud tulemusi nimetatakse kliimastsenaariumideks. Kliimastsenaariumid ei ole ilmaprognoosid. Ilmaprognoosid annavad teavet selle kohta, mis võib juhtuda kohalikul tasandil lühikese aja jooksul. Kliimastsenaariumid kätkevad ilma statistilist käitumist, mida me nimetame kliimaks, kuid nende abil ei looda uuesti tegelikku ilma mingis kohas ja mingil ajal.  

Tulevase kliima võrdlemisel meie praeguse kliimaga kasutatakse tihti nt 20–30 aasta pikkuseid võrdlusperioode. Tuleviku kohta saadud tulemusi kõrvutatakse tihti selle võrdlusperioodi keskmisega. Tavaliselt kasutatakse standardvõrdlusperioodina ajavahemikku 1961–1990.

Kuna kliimastsenaariumide andmed arvutatakse välja ruudustiku kujul (rasterandmetena), on seda teavet raske võrrelda praeguste kliimavaatlustega, mis on võetud teatud paikadest (punktandmed). Vaatlused annavad teavet mingi konkreetse punkti ilmastikuolude kohta, ent mudelid kirjeldavad kogu rastris ühtlaselt jaotatud ilmastikuolusid. Toogem näite sademete kohta. Kui väga väikesele alale langeb suur hulk sademeid, registreeritakse see ühes mõõtejaamas. Teistes lähedalasuvates paikades, kus võis sadada vähe vihma või ei sadanud üldse, registreerivad mõõtejaamad palju väiksema sademetehulga. Kui asjassepuutuva rastri mudelis luuakse sama sademete koguhulk, jaotatakse see ühtlaselt üle kogu rastri. Seetõttu tundub, nagu oleks kogu rastri piires ühtlaselt sadanud, kuigi tegelikult (võrreldes vaatlusandmetega) jagunes vihm palju ebaühtlasemalt.

Tagasi küsimuste juurde

 

Mis on heitestsenaariumid?

Heitestsenaariumid on eeldused kasvuhoonegaaside heitkoguse kohta tulevikus. Neid kasutatakse kliimamudeli loomisel. Stsenaariume koostab ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm (IPCC). Heitestsenaariumide aluseks on prognoosid selle kohta, kuidas areneb maailm tulevikus, sh missugune on majandus, rahvastiku kasv, üleilmastumise mõju ning keskkonnahoidliku tehnoloogia areng. Aja jooksul õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk sõltub üleilmsest arengust. IPCC heitestsenaariume käsitlevates aruannetes on kirjeldatud arvukalt heitestsenaariume (IPCC 2000).

Erinevate kasvuhoonegaaside heide võib stsenaariumiti ja ka stsenaariumisiseselt erineda. See tähendab, et 100 aasta suurimat temperatuurimuutust kajastav stsenaarium ei pruugi tingimata olla 20 aasta suurimat muutust kajastav stsenaarium.


Joonis 2. CO2 heitkogus eri stsenaariumide järgi (IPCC 2001a)

Tagasi küsimuste juurde

 

Kuidas koostatakse mingite alade kliimastsenaariume?

Kui kliimastsenaariumid koostatakse mingi konkreetse ala kohta, analüüsitakse tulemusi kõikide valitud piirkonda hõlmavate rastrite kaupa. Et teha kindlaks iga täpne punkt, võetakse aegrea koostamiseks kõikide piirkonna rastrite keskmine väärtus. Tihti tuuakse andmed diagrammidena, millel on kujutatud terve aegrea ulatuses sellised näitajaid nagu õhutemperatuur, sademed, lumikate, tuul jne, mis on arvutatud käimasoleva 10-aastase perioodi aasta keskmiste väärtuste abil. See keskmine näitab suundumust aja jooksul. Suurema lahutusvõimega (nt igapäevane, igakuine ja isegi iga-aastane) aegrida on tihti mürarikas ja seda on raske tõlgendada.

Maksimum- ja miinimumväärtused tähendavad vastavalt suurimat ja madalaimat väärtust mingis punktis ühel ja samal ajavahemikul. Need väärtused on abiks andmete ulatuse ja muutuvuse näitamisel. Me teame küll keskmist, kuid mingil ajal võib miinimumi ja maksimumi vahel ilmneda kõike muud.

Tagasi küsimuste juurde

 

On skeptikuid, kes ei nõustu kliimamuutuse stsenaariumidega. Kuidas ma aru saan, et kliimamuutus on tõesti probleem?

Kliimamuutuse valdkonnas tehtavate teadusuuringute tulemuste aluseks olevaid mudeleid täiustatakse pidevalt ja see uurimisvaldkond on oma olemuselt pidevalt arenev. Areng sünnib teadlaste ja teadusharude esindajate vaheliste arutelude käigus. Arvustuste lugemisel tuleb meeles pidada, et klimatoloogia on ülimalt keeruline ja erinevates teadusvaldkondades kasutatud mudelite loomisel on selgitatud erinevaid näitajaid ja alammudeleid. Ehkki on leidnud kinnitust, et kliimaolude varieerumine, sh jääajad, on olnud alati ulatuslik, on valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm (IPCC) nüüd kasvuhoonegaaside heite vaatluste ja selle seoste põhjal kinnitanud, et inimtegevuse ja temperatuuri tõusu vahel on selge seos.

Tagasi küsimuste juurde

 

Mida tähendab kliimastsenaariumide ebamäärasus?

Kliimastsenaariumid sõltuvad sellest, milliseid heitestsenaariume ning üleilmseid ja/või piirkondlikke mudeleid on kasutatud arvutustes. Eelkõige kehtib see kvantitatiivsete tulemuste puhul (nt kui palju sademeid lisandub või kui palju temperatuur tõuseb). Näiteks on võrdlevuuringutest ilmnenud, et üleilmses mudelis ECHAM4 on Põhja-Euroopa talvise temperatuuri ja sademete muutus suurem kui paljudes teistes kliimamudelites. Seetõttu on riskantne ühe või teise kliimastsenaariumi tulemusi pimesi usaldada, sest eri mudelite tulemused lahknevad.

Pealegi tuleb arvestada kliima loodusliku varieerumisega. Ei saa eeldada, et ühe mudeli kliimaalased tulemused ühtivad tegeliku kliimaga. Need tulemused on teatud ajavahemiku keskmised ega pruugi tegelikku kliimaolude varieerumist usaldusväärselt kajastada. Ent kvaliteetse kliimamudeli abil peaks siiski olema võimalik välja arvutada kindlad keskmised väärtused ja iseloomuliku varieerumise, nt külmade ja soojade talvede (ehkki mitte tingimata tegelike talvede) õige arvu 30 aasta jooksul. Sellest hoolimata võivad külmad ja soojad talved esineda teistsuguses järjestuses kui mudeli kliima puhul.

Mitme mudeli simulatsioonide tulemuste vaatlemisel saab ebamäärasust arvesse võtta ning hinnata ka seda, millised tulemused on realistlikud. Vastuolulised tulemused võivad küll segadusse ajada, kuid neis sisalduvat lisateavet saab ära kasutada. Kui mudelite pakutavad tulemused on erinevad, on nende ebamäärasus suur. Kui mudelite tulemused on ühesugused, võib neile rohkem kindel olla. Peale erinevate stsenaariumide ükshaaval läbivaatamise on võimalik mitu simulatsiooni statistiliste meetodite ja erianalüüside abil ühendada ning saada parem tulemus kui iga simulatsiooni puhul eraldi.

See tähendab, et mida rohkematele kliimastsenaariumidele me ligi pääseme, seda enam võime pidada tulemusi usaldusväärseks. Kahjuks ei ole erinevate mudelite andmeid alati saada. Kui kasutada vaid ühe või paari kliimastsenaariumi tulemusi, tuleks nende heakskiitmisega olla ettevaatlikum.

Tagasi küsimuste juurde

 

Mis on kliimamuutuse peamised põhjused ja ajendid?

Kliima muutub nii tundide kui ka aastatuhandetega. Neid tsükleid määravad arvukad tegurid. Pikemaajalised muutused (nt 1000–100 000 aastat kestvad jääaja tsüklid) kaasnevad selliste astronoomiliste teguritega nagu Maa ja Päikese vaheline kaugus ning ümber Päikese tiirleva Maa orbiidi kuju. Muu hulgas määravad ookeanivee ringlus ja päikesekiirguse muutumine kliimaolude varieerumise suhteliselt lühema aja (10–100 aasta) jooksul. Praegu on valdavaks kliimamuutuse põhjuseks kasvuhoonegaasid.

Tagasi küsimuste juurde

 

Mis on kasvuhoonegaasid ja milline on nende tähtsus?

Kõige tuntumad ja mõjusamad kasvuhoonegaasid on veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja klorofluorosüsivesinikud (CFCd). Kõik need gaasid neelavad Maalt kosmosesse väljuvat kiirgust, põhjustades kasvuhooneefekti. Lühidalt tähendab kasvuhooneefekt seda, et osa Maalt kosmosesse kiirguvast soojusest neelavad atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid, mis kiirgavad selle Maale tagasi, põhjustades seeläbi temperatuuri tõusu. Ilma atmosfäärita oleks Maa palju külmem. Kui kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris inimtegevuse tulemusena suureneb, neeldub atmosfääri rohkem kiirgust, mistõttu temperatuur tõuseb veelgi.

Tagasi küsimuste juurde

 

Kuidas me aru saame, kas kliimamuutuse põhjus on inimtekkeline (antropogeenne) või looduslik? Miks selle üle vaieldakse? 

20. sajandil aset leidnud soojenemist pole looduslike põhjustega eriti võimalik seletada. Viimase 100 aasta kiire soojenemine kattub teadusliku arusaamaga sellest, kuidas kliima reageeriks sellisele kasvuhoonegaaside hulga hoogsale suurenemisele, mis leidis aset möödunud sajandil. Niisugune soojenemine ei ole kooskõlas teadusliku seisukohaga selle kohta, kuidas kliima reageeriks looduslikele välisteguritele, nt päikesekiirguse muutumisele ja vulkaanilisele aktiivsusele.

Kliimamudelite abil on tehtud arvukalt katseid, et selgitada välja 20. sajandi kliimamuutuse arvatavad põhjused. Katsete käigus leiti, et ainult päikesekiirguse muutumist ja vulkaanilist aktiivsust arvesse võttes ei suuda mudelid viimastel aastakümnetel täheldatud kiiret soojenemist reprodutseerida. Möödunud poole sajandi keskmise globaalse pinnasetemperatuuri muutuse põhjustest on ilmselgelt kõige suurem kliimale avalduv inimmõju.

Tagasi küsimuste juurde

 

Millist mõju avaldab kliimamuutus tulevikus?

Teaduslike vaatluste põhjal on ilmnenud, et kliimamuutus avaldab loodus- ja inimsüsteemidele nii piirkondlikku kui ka üleilmset mõju (IPCC 2007a). Kliimasüsteem ja õhku paisatud kasvuhoonegaaside keemiline püsivus mõjutavad tuleviku kliimamuutust kohati vältimatult. Seetõttu on kliimamuutus ja paljud sellega kaasnevad tagajärjed oluline uurimisvaldkond, mis aitab välja töötada kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise strateegiaid.

Et saada teavet kliimamuutuse mõju, sellega kohanemise ja haavatavuse kohta ning täpsustada otsuste tagamaid, on kasutatud ja välja töötatud mitmeid meetodeid (IPCC 2007a). BalticClimate’i projekti raames uuriti kliimamuutuse mõju Läänemere piirkonnas. Sellise uurimistöö eesmärk oli koguda kokku olemasolev teave Läänemere piirkonna jaoks oluliste kliimamuutuse mõju stsenaariumide kohta. Lisateabe saamiseks vajutage siia.


Tagasi küsimuste juurde


Kuidas mõjutab kliimamuutus mind ja minu kogukonda/piirkonda?

Prognoositava kliimamuutuse stsenaariumid on piirkonniti erinevad. Ent teil peaks olema võimalik saada kohalikke, piirkondlikke või riiklikke kliimastsenaariume riigiasutustelt, näiteks oma riigi meteoroloogia- või hüdroloogiainstituutidelt.

Valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm (IPCC) kirjeldab oma aruandes üldiselt Euroopa ja muude piirkondade puhul oodatavat mõju. II töörühma panus valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma neljandasse hindamisaruandesse. Kokkuvõte poliitikakujundajatele.

Ka Läänemere piirkonnas on tulevased kliimastsenaariumid kättesaadavad nii rahvusvahelisel, piirkonnaülesel, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

Kuigi ilma põhjalike uuringuteta ei saa öelda, milline võib olla selliste stsenaariumide mõju teatud alale ja millal see võib avalduda, võivad juba tehtud mõju-uuringud anda teile aimu võimalikest muutustest teie piirkonnas. Siiski sõltub kliimamuutuse võimalik mõju teie piirkonnale mitmest asjast, sealhulgas sellest, kuidas keskkonnamuutus teid mõjutab (tundlikkus) ning milline on teie suutlikkus selle muutusega kohaneda (kohanemisvõime).

Tagasi küsimuste juurde

 

Mis on haavatavus kliimaolude varieerumise ja kliimamuutuse suhtes?

Haavatavust kliimamuutuse suhtes käsitlevad kolm peamist meetodit ehk mõttemudelit (Füssel ja Klein 2006). 

Riski ja ohu meetod

Planeerijad, insenerid ja loodusohuga tegelevad inimesed kasutavad sageli riski ja ohu meetodit, mille abil kujutatakse haavatavust teatud sündmuse toimumise riskina. Riski defineeritakse määratletud tõenäosuse ja tagajärje korrutisena (nt Brooks 2003, Füssel ja Klein 2006). See meetod on seotud peamiselt tundlikkusega, s.t kui suurel määral mõjutab kliimamuutus ühiskonda ja loodust.

Sotsiaalkonstruktivistlik meetod

Sotsiaalkonstruktivistlik meetod pärineb inimgeograafiast ja poliitökonoomiast (Adger 1999). Haavatavust peetakse siin kodumajapidamise või kohaliku kogukonna eeldatavaks seisundiks enne tegeliku analüüsi algust. Selle seisundi määravad sotsiaal-majanduslikud ja poliitilised tegurid (Adger ja Kelly 1999), mis toovad esile sotsiaalsüsteeme mõjutava muutuse kliimavälised põhjused.

Tervikmeetod

Kolmas meetod on globaalse muutuse uurimisel juhtival kohal ja selle järgi on haavatavus terviklik hindamisalus. Valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm (IPCC) määratles haavatavuse oma kolmandas hindamisaruandes terviklikul viisil, leides, et see on

määr, mille ulatuses teatav süsteem on kliimamuutuse tagajärgedele vastuvõtlik ning ei suuda nendega toime tulla”, ning et see sõltub „süsteemi mõjutavate kliimamuutuse ja -erinevuste laadist, ulatusest ja kiirusest ning süsteemi tundlikkusest ja kohanemisvõimest” (IPCC 2001b).

Sellest tulenevalt on haavatavusel väline mõõde, mis on kokkupuude väljaspool kohalikku kogukonda kindlaks tehtud keskkonna- ja majandusmuutustega, ning sisemine mõõde, mis hõlmab kohaliku kogukonna tundlikkust ja kohanemisvõimet nende peamiselt väliselt kindlaks tehtud stressoritega. Kliima haavatavuse vähendamiseks ei piisa ainult kohanemismeetmete olemasolust. Palju tähtsam on ühiskondlike organisatsioonide (kodumajapidamised, ettevõtted, avalik-õiguslikud asutused) võime neid meetmeid rakendada. Tuleb tunnistada rakendamise puudulikkust, sel teemal arutleda ja sellest loodetavasti üle saada.

IPCC määratluse järgi on haavatavus seotud kolme omavahel seotud elemendiga: kokkupuute, tundlikkuse ja kohanemisvõimega. Kokkupuudet ja tundlikkust on süsteemis raske eristada. Kokkupuude näitab, milliste riskidega seisab kohalik kogukond silmitsi ja kuivõrd see mõjutab süsteemi. Tundlikkus kirjeldab, kui palju need stressorid uuritavat süsteemi tegelikult muudavad või mõjutavad. Kohanemisvõime väljendab süsteemi suutlikkust kliimamuutusega kohaneda, et see oleks võimeline vähendama võimalikku kahju, kasutama võimalusi või tulema toime tagajärgedega (IPCC 2001b). Nende kolme elemendi põhjalikumad kirjeldused leiate siit.

 

Joonis 3. Haavatavus ja selle komponendid (kohandatud Austraalia kasvuhoonegaaside kontrolliasutus 2005 järgi). (suurendamiseks klõpsa pildil)

Tagasi küsimuste juurde

 

Kas kliimamuutus on alati halb? Kas sellest on võimalik kasu saada?

Kliimamuutuse mõju ei ole ühtemoodi halb – see erineb piirkonniti suurel määral. Näiteks on paljud Läänemere piirkonnas märganud, et mitmes stsenaariumis prognoositav üldine temperatuuritõus on selle piirkonna turismile üsna kasulik.

Neid võimalikke eeliseid oskavad kõige paremini ära kasutada need, kes on õigel ajal võimalikeks muutusteks valmis. Oma kohalike olude ja võimalike kliimastressorite tundmine aitab teil selgust saada, missugune on teie haavatavus kliimamuutuse ja kliimaolude varieerumise suhtes. Et võimalustest kasu saada, peate koostama haavatavuse vähendamise tegevuskava ja teadma oma tulevasi võimalusi.

Tagasi küsimuste juurde

 

Kust ma leian kliimamuutuse kohta lisateavet?

Euroopa Komisjoni kliimakaitsekampaania
Eesti keskkonnaministeeriumi kliimaveeb
Leedu keskkonnaministeerium, kliimamuutuse alane teave
Leedu hüdrometeoroloogia teenistus
Läti Teaduste Akadeemia – Kliimamuutus ja selle mõju
Läti avaliku poliitika keskus – Kliimaarutelude lehekülg 
Läti riiklik uurimisprogramm – Kliimamuutuse mõju veekeskkonnale 
Norra – Kliimaga kohanemine Norras  
Rootsi meteoroloogia ja hüdroloogia instituut
Saksamaa – Kliimamõju ja sellega kohanemise pädevuskeskus KomPass
Saksamaa keskkonnaagentuuri kliimamuutuse alane teave 
Saksamaa keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutuse ministeerium, kliimaalane teave
Soome – Climateguide.fi
Taani – Kliimamuutusega kohanemine 
Venemaa - ClimateChange.ru
Venemaa - Hüdrometeoroloogia ja keskkonnaseire teenistus

Tagasi küsimuste juurde