Eesti
Беларускi
Dansk
Deutsch
English
Latviešu
Lietuvių
Norsk
Polski
Русский
Suomi
Svenska
Sõnastik sisaldab BalticClimate'i töövahendis kasutatud põhiterminite seletusi ja linke töövahendi lehekülgedele, kust on võimalik nende terminite kohta lisateavet leida.
A B C D E F G H I J K L M N O P R S T U V Õ Ä Ö Ü
Väikesemahuline planeering, kus areng ja eesmärgid määratakse kindlaks plaanide, kohustuste või kaartidena. Detailplaneeringut kooskõlastatakse kohalikul tasandil (nt omavalitsuse tasandil) ja see koosneb detailsetest maakasutuse plaanidest. Sellel planeeringutasandil tuleb rakendada leevendamis- ja kohanemismeetmeid. Lugege lisa siit.
Kliimamuutusega kohanemise eesmärk on käsitleda eri võimalusi pikas plaanis ja näha ette kliimamuutuse mõjust tulenevaid keskkonnatingimusi konkreetses piirkonnas. Vastasel korral on kohanemismeetmetele kulutatud raha, aeg ja jõupingutused raisatud. Ebapiisava kohanemise näide on kõrgemate tammide ehitamine kui vaja või metsade mahavõtmine tuuleparkide rajamiseks.
Üks neljast sektorist, millele BalticClimate'i projektis keskendutakse ning milles on välja töötatud erisugused kliimamuutusega seotud elamulahendused ja näited. Asulad tuleks välja arendada selliselt, et need oleksid kliimamuutusele vastupidavad (nt need muudetakse üleujutuskindlaks või säilitatakse ja laiendatakse haljasalasid ja parke). Hooneid on võimalik muuta energiatõhusaks maakütte või päikeseenergia abil. Lugege lisa siit.
Energiamajandus on üks neljast sektorist, millele BalticClimate keskendub. Energiamajandus on ruumilise planeerimise poliitikas oluline tegevusvaldkond, sest sellel on tuleviku seisukohalt suur tähtsus. Energiarevolutsiooni ajajärgul tuleb leida uued lahendused, mis mitmekesistaksid energiataristut (nt piirkondlikud energiakavad) ja aitaksid kaasa energiatõhususele hoonete (nt soojustus või katusel olevad päikesepaneelid) või ettevõtete puhul (nt energiatõhusus toote olelusringis). Lugege lisa siit.
Üks kolmest sihtrühmast, kelle jaoks kliimamuutusega seotud meetmeid edendatakse ja kellele BalticClimate'i töövahendis keskendutakse. Töövahendit rakendades on ettevõtjatel, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel võimalik saada otsest kasu, kui kliimamuutusega tegelemiseks luuakse uusi ettevõtlusideid. Peale selle saavad ettevõtjad kasutada SWOT-analüüsi, mis aitab neil tegelda kliimamuutusega ettevõtte tegevuse raames. Lugege lisa siit.
Haavatavus kliimamuutuse suhtes
Määr, mille ulatuses teatav süsteem on kliimamuutuse tagajärgedele (sh kliimaolude varieerumisele ja äärmuslikele ilmaoludele) vastuvõtlik ning ei suuda nendega toime tulla. Haavatavus sõltub süsteemi mõjutavate kliimaolude varieerumise laadist, ulatusest ja kiirusest ning süsteemi tundlikkusest ja kohanemisvõimest (IPCC 2001b). Lugege lisa siit.
Süsteemi haavatavate külgede kindlakstegemise, mõõtmise ja tähtsuse järjekorda seadmise (ehk järjestamise) protsess. BalticClimate'i töövahendi haavatavuse hindamise raamistik on mõeldud probleemide ja võimaluste hindamiseks Läänemere piirkonna kohalikul tasandil. Lugege lisa siit.
Projektiga seotud näited, mis kuuluvad eri tegevusvaldkondadesse (nt transport, energia-, elamu- ja põllumajandus) ning kujutavad kliimamuutuse mõjule reageerimist ja leevendamismeetmeid. Lugege lisa siit.
Kliimamuutuse huvirühmad on kõik inimesed, kes osalevad planeerimise ja kliimamuutusega seotud protsessides. On väga oluline nad kindlaks teha ja protsessidesse õigel viisil kaasata. Lugege lisa siit.
BalticClimate'i töövahendis hõlmab inventuuranalüüs andmete kogumist kliimamuutusest tulenevate kohalike probleemide ja võimaluste analüüsimise toetamiseks ning nende kohalike probleemide ja võimaluste tervikliku hindamise hõlbustamiseks. Lugege lisa siit.
Näited, mida on rakendatud BalticClimate'i sihtaladel neljas sektoris (transpordis, energia-, elamu-, põllumajanduses). Need kirjeldavad, kuidas protsessid võiksid välja näha ja kuidas kliimamuutusega kohaneda või seda leevendada. Eesmärke mõjutab ja nende täitmisele aitab kaasa kõnealuste sektorite säästev areng. Juhtumiuuringutes käsitletakse kliimamuutusega seotud strateegiaid ja otsuseid.
BalticClimate'i projektis osaleva seitsme riigi alad või piirkonnad, kus juhtumiuuringuid ja näidete osi rakendati katseliselt. Need leiate näiteid käsitlevast osast BalticClimate'i töövahendis.
Kliimamudel on atmosfääri, maismaa, ookeani, järvede ja jää kolmemõõtmeline kujutis. Üleilmsetes kliimamudelites on atmosfäär jagatud rastriks, kus piki horisontaaltelge kulgevad andmed Maa pinna kohta ja piki vertikaaltelge andmed õhu kohta. Rastri igas punktis arvutatakse välja erinevate meteoroloogiliste, hüdroloogiliste ja klimatoloogiliste näitajate muutumine ajas. Piirkondlikes mudelites on rastril kujutatud väiksemat ala, nt Euroopat. Lugege lisa siit.
(Kliimamuutusest tulenevad) probleemid
Kliimamuutuse mõjust, uutest ilmaoludest (nt paduvihm, üleujutused või põuad) ja nende tõsidusest tingitud uued olukorrad, mis mõjutavad kõiki BalticClimate'i sektoreid (nt transporti, energia-, elamu- ja põllumajandust). Need rasked ilmastikunähtused tekitavad uusi lahendamist vajavaid probleeme, eriti nende poliitikakujundajate, planeerijate, ettevõtjate või piirkondlike ja kohalike asutuste sihtrühmade jaoks, kellele BalticClimate'i töövahendis põhiliselt keskendutakse.
(Kliimamuutusest tulenevad) võimalused
Kliimamuutus ja selle mõju ei pruugi olla ainult halb. On ka uusi häid ilminguid, mida kliimamuutuse mõju eri sektorites kaasa toob. Seoses sellega, et muutuvad ilmaolud põhjustavad põllumajanduses pikemaid kasvuperioode, toovad ettevõtlussektorile kasu kliimamuutuse mõjust ajendatud uued ettevõtlusideed (nt taastuvad energiaallikad ja muud uued ettevõtlusvaldkonnad).
Kliima muutumisel võib olla nii halbu ja häid kui ka mõlemaid tagajärgi, kuid igal juhul on tõhus üksnes pikaajaline kohanemine. Kliimamuutus põhjustab ohte ja probleeme, mis on seotud eri parameetritega nagu temperatuur, sademed, lumikatte püsimise aeg, tuul ja merevee taseme tõus. Nende parameetrite võimalik mõju Läänemere piirkonnas on temperatuuritõus (nt põuad, suurem aurumine), väiksem sademete hulk (nt veenappus), õhem ja lühemat aega püsiv lumikate (nt polaarmütside sulamine, merevee taseme tõus, teatud alade üleujutamine) ja tuule kiiruse suurenemine (nt tornaadod). BalticClimate’i projekti neljast valdkonnast on mõjustsenaariumid kolmel: põllumajandus-, energiamajandus- ja elamumajandus-, sh veemajandussektoril. Lugege lisa siit.
Meetod olukorra hindamiseks kliimamuutusest tulenevate tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude järgi. Lugege lisa siit.
BalticClimate'i raames on koostatud kliimastsenaariumid Läänemere piirkonna ja sihtalade kohta. Nendega antakse teavet sellest, kuidas võib kliima mingi aja jooksul tulevikus muutuda. Kõnealused stsenaariumid koostas projekti partnerasutus, Rootsi kliimateaduse ja -poliitika uurimiskeskus (CSPR) üleilmsete kliimamudelite abil. Arvutused põhinevad atmosfääri eeldatavatel tulevikumuutustel. Need hõlmavad nii kogu atmosfääri-, maismaa- ja veesüsteemi füüsikaliste protsesside vahelisi suhteid kui ka heitestsenaariume, mis kujutavad endast tulevase kasvuhoonegaaside heite prognoose. Suurema täpsuse tagamiseks saab üleilmsete mudelite tulemuste mõõtkava veelgi vähendada piirkondlike mudelite abil. Lugege lisa siit.
Kohalik kliima
Konkreetsed kliimaolud kohalikul tasandil. Läänemere piirkonna ühe väikese ala kohalik kliima võib suuresti varieeruda ning leevendamis- või kohanemismeetmete rakendamise eest vastutatakse kohalikul tasandil. Seetõttu on vaja vähendatud mõõtkavaga kliimamudeleid, et teha kindlaks võimalikud kohalikud pikaajalised kliimamuutuse mõjud. Lugege lisa siit.
Kohanemine (seoses kliimamuutusega)
Loodus- või inimsüsteemide kohanemine tegelike või eeldatavate ilmastikumõjurite või nende tagajärgedega; sellega leevendatakse kahju või kasutatakse ära soodsaid võimalusi (IPCC 2001b). Lugege lisa siit.
Meede, mis piirab haavatavust kliimamuutuse suhtes. Lugege lisa siit.
Väljendab isiku, leibkonna või organisatsiooni võimet muutustega kohaneda. Suur kohanemisvõime lubab ära kasutada muutustest tulenevaid võimalusi. Valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm (IPCC) on määratlenud kliimaolude varieerumise ja kliimamuutusega kohanemise võime järgmiselt: „Süsteemi võime kohaneda kliimamuutusega (sh kliimaolude varieerumise ja äärmuslike ilmaoludega), et leevendada võimalikku kahju, kasutada ära võimalusi ja tulla toime tagajärgedega.“ (IPCC 2001b). Lugege lisa siit.
Viis ja määr, millega süsteem puutub kokku kliimaolude märkimisväärse varieerumisega (IPCC 2001b). Lugege lisa siit.
Leevendamine (seoses kliimamuutusega)
Inimeste sekkumine kasvuhoonegaaside vähendamiseks või nende neeldajate tõhustamiseks. Lugege lisa siit.
BalticClimate'i projekti raames on rakendatud mitmesuguseid protsesse, mõjutusviise, meetmeid ja häid tavasid. Seitsmes Läänemere piirkonna riigis on transpordi-, energia-, elamu- ja põllumajandussektoris välja töötatud projektiga seotud näiteid. Näited annavad aimu sellest, kuidas projekti partnerid on kliimamuutusega oma piirkonnas tegelnud. Sobivad näited leiate BalticClimate'i töövahendi lehtedelt parempoolsetest kastidest. Lugege lisa siit.
„Piirkondlikuks arenguks peetakse nii jõukuse kasvu piirkonnas kui ka sellele kasvule kaasa aitavat tegevust. Piirkondlik areng on tugevasti suunatud majandusele, kuigi see võib hõlmata ka sotsiaalseid ja kultuurilisi kaalutlusi.” (COMMIN) Iga piirkond või ettevõte peaks püüdma kujundada oma tulevikku ja välja arendama teatud tugevad küljed, lähtudes oma konkreetsest kliimamuutusega seotud olukorrast. See võiks tähendada investeerimist juba olemas olevatesse struktuuridesse või uute ainulaadsete uuenduste loomisse.
Planeerijad on üks kolmest sihtrühmast, kellele BalticClimate keskendub. Planeerijad kooskõlastavad maakasutuse planeeringuid ning seovad halduslikud, poliitilised, ettevõtluse ja säästvusega seotud aspektid. Lugege lisa siit.
„Olemasolevate õiguslike, institutsiooniliste ja muude meetmete kombinatsioon ruumilist planeerimist teostavas riigis või piirkonnas. Süsteemi osad ei pruugi olla üksteisest sõltuvad, kuid on omavahel seotud selle poolest, kuidas nad mõjutavad ruumilist arengut.” (COMMIN) Planeerimine hõlmab tulevaste toimingute teoreetilist etteaimamist ja pikaajalisi kohustusi ning on aluseks igale ratsionaalsele otsustusprotsessile. Planeerida tuleb eri planeerimistasanditel (detail-, üld- ja regionaalplaneeringu tasandil), et vältida lahkhelisid kohalike, üldiste ja piirkondlike huvide vahel.
Poliitikakujundajad on üks kolmest peamisest BalticClimate'i projekti sihtrühmast. Nemad vastutavad oma piirkonna meetmete ulatuse kindlaksmääramise eest. Kohalikud ja piirkondlikud poliitikakujundajad võivad seega mõjutada tegevust ja meetmeid, mis tagavad edasimineku seoses kliimamuutusest tulenevate probleemide ja võimalustega. Lugege lisa siit.
Üks neljast BalticClimate'i tegevusvaldkonnast. Sellele keskendutakse seetõttu, et enamikku projekti sihtalasid iseloomustab põllumajanduslik kasutamine. Seda sektorit tuleb kohandada seoses kliimamuutuse tõttu muutuvate kasvuperioodide ja -tingimustega. Leevendamises on põllumajandussektoril eriline roll, nt piirkondlike toodetega varustamise kaudu, millega välditakse tarbetut liiklust ja energia raiskamist, või bio- ja päikeseenergia tootmise valdkondades. Lugege lisa siit.
„Regionaalplaneering on maakasutuse planeeringu haru, kus tegeldakse taristu, asulate kasvu ja hoonestamata alade korraldamisega piirkonna tasandil. Regionaalplaneering aitab üldiselt kaasa piirkondlikule arengule, kuid võib täita ka muid eesmärke, nt keskkonnasäästlikkuse eesmärki. Regionaalplaneering tähendab tavaliselt ruumilist planeerimist piirkondlikul tasandil.” (COMMIN) Regionaalplaneering on planeerimine piirkondlikul tasandil. Plaanide ja kohustuste puhul on tegemist pikaajaliste otsustega ning neis käsitletakse piirkonda konkreetse planeeringualana. Piirkond on leevendamis- ja kohanemismeetmete kavandamiseks arvatavasti parim tasand (nt taristule parima suuruse ja parimate mõõtmete leidmiseks või taristu planeerimiseks selliselt, et see toimib ka eeldatava tulevase kliimamuutuse korral). Lugege lisa siit.
Sektor (BalticClimate'i raames)
Sektor on konkreetne tegevusvaldkond, millel on mitu alajaotist. BalticClimate'i projektis määratakse kindlaks neli tegevusvaldkonda, mida analüüsitakse põhjalikumalt. Transport, energia-, elamu- ja põllumajandus on need sektorid, kus BalticClimate edendab meetmeid, milles võetakse arvesse kliimamuutust puudutavat teavet.
Seotud failid
Lisalugemismaterjal ja vormid BalticClimate'i töövahendis. Vormid on esitatud BalticClimate'i kogemuste põhjal ja mõeldud töövahendi kasutajatele täitmiseks, et edendada oma tööd kliimamuutuse alal. Seotud failid leiate töövahendi parempoolsetest kastidest.
Piirkonnad, kus BalticClimate`i projekti tegevusi ellu viidi (katserakendamine). Kliimamuutusest tulenevad probleemid ja võimalused tehti kindlaks seitsmel sihtalal (Eestis, Leedus, Lätis, Rootsis, Saksamaal, Soomes ja Venemaal) ning neid analüüsiti põhjalikumalt valitud juhtumiuuringutes transpordi-, energia-, elamu- ja põllumajandussektorites.
BalticClimate'i raames on kindlaks määratud kolm sihtrühma: poliitikakujundajad, planeerijad ja ettevõtjad. Projekt keskendub teavet, häid tavu, näiteid ja vahendeid pakkudes eeskätt sihtrühma konkreetsetele nõudmistele.
Strateegia (seoses kliimamuutusega)
Strateegia on määratletud kokkulepitud ideede ja kavatsustena selle kohta, kuidas reageerida kliimamuutusest tulenevatele muutustele piirkonnas. Kõik sektorid, huvirühmad ja eri tegevusvaldkonnad võivad olla olulised ning võidakse lisada poliitilistesse ja ruumiga seotud ülesannetesse.
Stressoriks võib pidada kõike, mis mõjutab inim- ja loodussüsteeme. Keskendutakse kliimastressi põhjustele ehk võimalikele ohtudele teie piirkonna jaoks. Tähelepanu tuleks pöörata küsimustele, kui palju (ulatus), kui tihti (sagedus), kui kaua (kestus) ja kus (ruumiline ulatus) mingeid ilmastikunähtusi esineb. Üheks stressoriks, mis mõjutab inimeste heaolu (nt kuumalainetega), põllumajandust (nt kasvuperioodide muutusega) ja palju muid tegevusi, võib pidada kõrgemat temperatuuri. Lugege lisa siit.
Jätkusuutlik ehk säästev areng on sageli määratletud arenguna, mis rahuldab tänapäevaseid vajadusi, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada (Brundtlandi komisjon). Säästval arengul on neli põhitahku: keskkonna-, sotsiaalne, majanduslik ja kultuuriline säästlikkus.
Transpordimajandus on üks neljast sektorist, millele BalticClimate keskendub. Olemasolevat taristut tuleb ajakohastada vastavalt kliimamuutusest tingitud nähtustele (nt üleujutused, paduvihmad ja kuumalained). Rakendatakse kliimamuutusega seotud näiteid ja häid tavasid. See hõlmab kogu liikuvusega seotud tegevusvaldkonda (nt biogaasil töötavad sõidukid, kergliiklus ja ühistransport) ning olemasoleva taristu uuringuid. Lugege lisa siit.
Tulemused
BalticClimate'i tulemused kokkuvõtlikult on kliimamuutusest tulenevate probleemide ja võimaluste kindlakstegemine sihtaladel. See protsess koos heade tavadega kajastub BalticClimate'i töövahendis. Kokkuvõttes pakub töövahend teadmisi ja kogemusi, mis aitavad vähendada kliimamuutuse mõju või nendega kohaneda: teavet Läänemere piirkonna kliimamuutuse ja selle mõju kohta, haavatavuse hindamise juhendmaterjali, sihtalade planeerimisnäiteid jm. Edaspidi saab tulemusi kasutada iseseisva praktilise töövahendina.
Tundlikkuse element kirjeldab, kui palju stressorid uuritavat süsteemi tegelikult muudavad või mõjutavad. Kliimamuutusest kõige enam mõjutatud sektorite või piirkondade tundlikkuse analüüs viiakse tavaliselt läbi haavatavuse hindamise käigus. Lugege lisa siit.
BalticClimate'i töövahend on teadmussiiret võimaldav abivahendite kogum, mis aitab orienteeruda kliimamuutusega seotud planeerimisprotsessis. Abivahendite hulka kuuluvad kliimastsenaariumid ja kliimamuutuse mõju stsenaariumid, inventuuranalüüsi, haavatavuse hindamise ja planeeringute läbiviimise juhised, kliimamõju SWOT-analüüs, harjutused, ettekannete vormid ja muud teabelevivahendid. Lugege lisa siit.
Üldplaneering hõlmab poliitilisi haldusprotsesse, mille käigus koostatakse ulatuslikumad või suuremat ala hõlmavad plaanid ja programmid. Määratakse kindlaks ruumistruktuurid (nt looduskaitsealad, tööstuspiirkonnad ja taristu) ning võetakse arvesse kogu piirkonna arengut. Üldplaneering on suunava iseloomuga ning sellel tasandil on võimalik võtta laiaulatuslikke leevendamis- ja kohanemismeetmeid (nt transpordivajaduse võimalikult väikeseks muutmine, sõltumatu energiavarustusega elamupiirkondade ja majade planeerimine). Lugege lisa siit.
